Bensiini{0}}mootoriga droonid, nagu nimigi ütleb, on bensiiniga töötavad droonid. Nende põhimootor on sisepõlemismootor, mis sarnaneb autode ja mootorrataste mootoritega. Võimsus tekib kütuse põlemisel silindrites, mis seejärel käivitab propelleri pöörlema ja tõstab tõstejõudu. Sisepõlemismootor koosneb peamiselt silindritest, kolbidest, väntvõllidest, ühendusvarrastest, kütusesüsteemist ja süütesüsteemist. Kütusesüsteem segab kütuse ja õhu enne selle silindritesse suunamist, samal ajal kui süütesüsteem süütab segu, vabastades energiat.
Kütusesüsteem, mis koosneb kütusepaagist, kütusepumbast, karburaatorist ja kütusepihustitest, on bensiinimootoriga{0}}droonide jaoks ülioluline. Kütusepaak salvestab kütust, kütusepump tõmbab kütust ja saadab selle karburaatorisse, mis segab kütuse ja õhu põlevaks seguks, mis seejärel kütusepihustite abil silindritesse süstitakse. Lisaks filtreerib kütusefilter lisandeid ja kütuserõhu regulaator hoiab stabiilse kütuserõhu, et tagada süsteemi normaalne töö.
Võrreldes elektriliste droonidega on bensiini{0}}mootoriga droonidel tööulatuse osas märkimisväärne eelis. Kuna kütuse energiatihedus on palju suurem kui akudel, võivad bensiini{2}}toidavad droonid sama kaaluga kaugemale lennata. Samal ajal muudab sisepõlemismootori võimas väljund bensiinimootoriga-droonid karmides keskkondades (nt tugev tuul) paremaks. Bensiini{6}}mootoriga droonidel on aga ka mõningaid puudusi, nagu suurem kaal, kõrgem müratase ning vajadus arvestada ohutuse ja keskkonnakaitsega kütuse ladustamisel ja transportimisel. Lisaks on sisepõlemismootorite hoolduskulud suhteliselt kõrged.
Kasutusstsenaariumide osas mängivad bensiini{0}}mootoriga droonid olulist rolli põllumajanduses, geoloogilises uuringus ja kaardistamises, kuna neil on vastupidavus ja võimsus. Näiteks põllumajanduses saavad bensiini-toidavad droonid läbi viia pikaajalisi-suure-ala põllukultuuride seiret ja pritsimist, parandades põllumajandustootmise tõhusust.