Multirootori konstruktsioon: see on kõige levinum konstruktsioon, mis kasutab vertikaalse õhkutõusmise, maandumise ja hõljumise saavutamiseks mitme mootori ja propelleri kombinatsiooni. See disain pakub suurt paindlikkust ja stabiilsust, muutes selle ideaalseks selliste ülesannete jaoks nagu aerofotograafia ja maastiku kaardistamine.
Tiltrotori disain: see disain ühendab fikseeritud-tiiva ja pöördtiivaga-lennukite eelised. Stardi ja maandumise ajal on rootor vertikaalses asendis, tagades vajaliku tõstejõu; Lennu ajal kaldub rootor horisontaalasendisse, lükates lennukit edasi nagu fikseeritud tiivaga{3}}lennukit. See disain võimaldab pikemaid lennukaugusi ja suuremaid kiirusi.
Saba-Istumisdisain: seda konstruktsiooni kasutatakse tavaliselt suuremate droonide puhul, mis saavutavad vertikaalse õhkutõusmise ja maandumise, paigaldades sabale ühe või mitu vertikaalset tõukeseadet (nt raketimootorid või väikesed propellerid). Pärast õhkutõusmist need vertikaalsed tõukejõuseadmed deaktiveerivad või reguleerivad oma nurka, võimaldades droonil lennata nagu fikseeritud tiivaga -lennuk. Saba{4}}istmekonstruktsioonid nõuavad õhkutõusmiseks ja maandumiseks rohkem ruumi, kuid on lennu ajal väga tõhusad.